All Posts

Midagi head

Midagi head

Üleeile satsebeli retsept, eile meevurr, täna kärjekaanetusvann – iga päev saabub meile midagi head. Augustis on maainimestel käed-jalad tööd täis, no ja kui juhtute olema lisaks algajad mesinikud nagu meie, siis teate küll, kuidas tegemist vajavad tööd aina voolavad pideva joana nagu päris mesi ja selle joa katkemist ei paista enne talve. Ah jaa, et viimaste päevade saabumised kõik üles lugeda, siis hoiatustrahv kiiruseületamise eest saabus ka ja nagu postiljon ütles, et ah, kui neid harva saab, võib ju nad toaseinale üles riputada. Nagu mälestuseks või midagi.

Loe edasi

Algus: kui meil pärnapuud vaikisid

Algus: kui meil pärnapuud vaikisid

Sel suvel sumisesid meie talu neli suurt pärnapuud nagu oleks neil mingi võimsamat sorti mootor sees. Aga veel kaks aastat tagasi valitses meil aias vaikus. Pärnapuul polnud ühtegi mesilast. Meie viimane pere sai tol talvel hukka.

See oli tugev pere, ütles mu isa, vana mesinik. Ta ei märganud, et mesilased oleksid eelmise suve lõpus käitunud kuidagi kahtlaselt. Isa jättis talveks sisse tavalisemast rohkem mett, et pere saaks kevadel kenasti arenema hakata. Kevadel läks taru juurde kuulatama. Et kas kostab ühtlast rahulikku suminat. Ei kuulnud midagi. Võttis taru lahti – ja mitte üht mesilast polnud.

Loe edasi