Täpp loeb aasta õietolmuterad üle

Novembri lõpust saati ehk kolm nädalat on meie talukese märksõna number üks olnud: mesi tellijatele. Pean endale korrutama, et märkaksin järgmisel aastal kalendrisse novembri alguse kohale kirjutada: Krista, varu purke ja kaasi ning telli sildid ära. On puhas paanika avastada paar päeva enne tellimuse täitmist, et ups, purke polegi nii palju, ja mida, sildid on otsas. Ja normaalne meesegaja võiks ka olla.

Muidugi on meil kogu selle sebimise pärast jumala hea meel, sest kui novembris tundus, et kõik inimesed on mee olemasolu kollektiivselt unustanud, siis nüüd tuli mesi kõigile korraga meelde. Tassisime kolme nädala jooksul meekambrist välja 80 kilogrammi mett ja vaid üks ämbrike müügikõlblikku mett meil alles ongi. Nii et kes te kevadel kangesti haigeks jääte või sõbrapäevaks mõnd vimkaga meepurki tahate, siis ehk saame seda asja vaadata:-)

Need vimkaga meepurgid on tõestus sellest, kui vähe ma kannatada mõistan. Ehk siis hakkasin juba sügisel vaikselt katsetama, kuidas teha maitsemett koduste vahenditega. Tellisin külmkuivatatud marjajahusid ja segasin väikestes purkides mett maasikajahu ja õunajahu, jõhvikajahu ja astelpajujahuga. Tulid väga head, eks mitmed juba teavad, kellele printsess Täpp jõuluüllatusi on teinud:-) Aga milline vaev on neid käsitsi ja käsimikseriga segada! Ja kui tahad kreemjat mett, ka siis on vaja segada! Jõuluvana, kui sa mind kuuled, kingi mulle jõuludeks meesegaja (jaa-jaa, maksab peaaegu kaks tuhat, aga mis siis, ma olen üsna hea tüdruk ka olnud sel aastal!)

Novembri lõpus viisin meeproovid keskkonnauuringute keskusse analüüsida. Tahtsin teada, mis taimede õietolmuosakesi me tüdrukute meed sisaldavad. “Meed” ütlen sellepärast, et kahe suvise vurritamise mesi oli sügisel käitunud erinevalt – kahe ämbri sees oli mesi novembri lõpuks kristalliseerunud, kahe sees aga mitte. Kristalliseerumine on mee tunnus ja igiomane protsess ja ma hakkasin ausalt öeldes higistama, kui nägin, et üks mesi ei kristalliseeru. Miks? Olin ma kogemata mee asemel suhkrusiirupit ämbritesse valanud? Kas ehk tüdrukud olid avastanud siit lähedalt kommivabriku ja tassinud seal siirupit tarudesse? Olin ma meeletesegaduses mett kuumutanud? Miks mu mesi ei kristalliseeru?! sai mu novembrilõpu põhiküsimuseks. See on vahtramesi, nuputas isa välja oma versiooni. Vahtramesi käitub nagu vahtrasiirup, ise oled Kanadas elanud, tead ju küll. See on pärnamesi, kinnitas tuttav. Meil on Saaremaal tuttavad, neil on täpselt samasugune mesi, see ei kristalliseerugi. See on paakspuumesi, ütles mu mesindusnõustaja. Paakspuumesi ei kristalliseeru või kristalliseerub väga aeglaselt.

Viisin meed analüüsida. Siin on näitajad sellest meest, mis kristalliseeruda ei tahtnud:

Aitan lahti seletada, minu jaoks oleks see kaks aastat tagasi lihtsalt üks tabel olnud.

1.Kõige olulisem – paakspuud on 10%, mis ongi meie mee vedela oleku saladus. Vedel mesi kuni jõuludeni (võib-olla püsib vedel kauemgi, aga mul lihtsalt pole seda enam, kontrollida ei saa) on väga mugav müüjale ja ostjale ja näeb pealekauba välja nagu äsja vurrist tulnud, tume ja kristallselge. See mesi oli detsembri algul ah-kui-otsitud, sõna otseses mõttes väänasime kõik ämbrid viimse tilgani väärt kraamist tühjaks:-) Peaks seda paakspuud nüüd rohkem metsa all kasvama hakkama!

Õietolmuterade protsendist torkab veel silma, et ristõielisi on mees vaid 7%. See tähendab, et rapsipõlde meil siin tõesti pole – raps kuulub ristõieliste hulka. Ühest loengust jäi kõrva, et ristõielised on Eesti metes kõige tavalisemad maitseandjad, st mesimummude laual ruulivad raps, kapsad, rõikad, redised. Ristõielised on enamikus põlluliigid. Meil on rohkem roosõielisi – see tähendab, viljapuid ja maasikaid näiteks. Ja paju – selles meie teises mees oli analüüsi järgi 80% paju!

2. Diastaas – näitaja, mis räägib bioloogiliste ensüümide aktiivsuse tasemest mees. Mida kõrgem, seda “elusam” mesi ja seda kergem on inimorganismil mee kasulikke aineid omastada. Samas on laborist öeldud ka, et madala diastaasiga mesi ei ole halb, vaid lihtsalt madala bioloogilise aktiivsusega. See näitaja peab olema suurem kui 8, Eestis tavaliselt 21.

3. HMF – näitab mee riknemise taset. Mida kõrgem näitaja, seda kauem on mesi seisnud ja/või on seda kuumutatud. Värske ja töötlemata mee HMF on vahemikus 0-4.

4. Niiskus. Näitab mee küpsusastet ja kinnitab, et mesinik ei ole välja võtnud kaanetamata mett. Mesilased kuivatavad nektarit kuni 17-19 %ni, alles siis panevad kaane peale; üle 20% niiskuse korral on meel oht minna käärima.

Printsess Täpi naiskond on teinud korraliku mee, tublid tüdrukud!

Ja me oleme tänulikud. Kõigile teile, kes te meid usaldanud olete ja meie tüdrukute mett kiidate. Mesilastüdrukud tänavad ja mesinikud samamoodi. Imelisi, lõhnavaid, magusaid ja maitsvaid jõule ja et päkapikud teile ikka armsaid üllatusi kuuse alla tooksid!